kolmapäev, 30. oktoober 2013

Bernapoiss sügistormis

Nüüd siis hea viriseda, et vanasti olid bernad oranžima ja pikema karvaga ja tänapäeva tormid pole ka enam need  mis enne, seekordne sai täielikult maha magatud. Tundsin küll korra läbi une, et sangutati maja kallal, aga egas see veel und seganud. Oli ainult tiigivee üle kallaste sadanud, puud paljaks rookinud ja mu lillelise ämbriga mööda hoovi ringi tuisanud.
Elekter oli mõned tunnid ära ja hea, et majapidamises gaasipliit ning presskohvikann.

 Ja nii ongi, et kui sul pole midagi teha, võiks vahetevahel ka midagi teha ja nii otsisingi üles bernadelt kogutud talvekasukad ja kuna mu poolteise sajandi vanusel vokil oleks vaja paar kulunud vidinat uue vastu vahetada, sai lihtsalt lõbu pärast tellitud kedervars. As´sa kui mõnus tööriist! suured tänud tegijale, kuigi minu jaoks võiks vars olla paar sm pikem ja kui kusagilt saaks mingi ümara ketta, jagub mul varreks vägagi sobivaid ja minule paraja pikkusega kulunud pintslite varsi kohe mitme kedervarre jaoks.
Mõnus on see riistapuu seetõttu, et erinevalt vokist, ei võta praktiliselt üldse ruumi, vaikne ja ei keeruta tolmu toas ringi - väga hästi sai ühendatud minu viimase aja hobidega - arvutimängude või audioraamatute kuulamisega. Siin siis "sügistormine berna", natuke lisaks soomelamba villa ja tibake siidikiudu. Tegin alul peenemat lõnga (keras), aga bernade  karva kirjumirju meeldib mulle rohkem jämedama lõngana ja eks salaja oma laiskust hellitades loodan sedasi ka kiiremini need villakotid tühjaks kedrata.

Aga ma olen ka avastanud, et kui sul pole midagi teha, siis võib vahetevahel ka mittemidagi teha.

kolmapäev, 29. mai 2013

"Loominguline puhkus"

Meie irratsionaalseks projekteeritud ja ehitatud (ausõna, mul tekkis vahepeal tunne, et sellise mõttelaadiga arhitektid võiks vabalt mättasse lüüa) kööki saab mööbeldada ainult narratiivseid meetodeid kasutades kui pole just tahtmist pool maja maha lammutada. Õnneks on mul mees, kes küll vahel ägedalt vaidleb, aga seda vist selleks, et mu ajusid lahenduse leidmiseks stimuleerida, ja vaatamata sellele, et oleme mõlemad erinevatest universumitest, on tal kuldsed käed ja rahu armastav iseloom - ka jumalad teevad seda mida naine ütleb.
Peale paarinädalast mõõtmist, vaidlemist, käegalöömist, uurimist, leidmist, jälle mõõtmist, röövretke mehe pangakontole ja kuuajalist ootamist, saabusid eile tuhatkonna km kauguselt paarkümmend pakendit (hurraa! mul jälle suur hunnik lainepappi talveks katlas tule süütamiseks), millest kõige pisemates on kümmekond kg naelu-punne-knopkasid-kruvisid-siine ja 42 käepidet ja sahtlinuppu.
Eestimaist ei saanud eelistada, neil millegipärast natuke teised standardid ja väiksemadki muudatused suuresummalised ja kogumaksumusega saaks vist väikese uue maja ehitada. Aga mulle meeldib esialgu veel vanas elada ja ma kokkuhoidlik muti.
Nagu varasemalt olen maininud, ei tee ma kunagi millestki mingeid visandeid ega projekte, ainult ajus tekkinud mingi ähmane ettekujutus ja mõned mõõtmise numbrid, et kas mahub ja mis kuhu mahub, et mitte lammutada mu varudeks konserveerimise-marineerimise kõrgperioodil mehe tehtud tööala, mis väga praktiline ja mulle käepäeane ning saanud nii armsaks, et ei vahetaks mingi teise vastu. See nagu värav, mille järgi edasi tuleb aia rajamine.
Pole küll Ikea toode, aga pakendeid ja instruktsioone vaadates tekkis eelaimus, et võib juhtuda sama nagu anekdoodis - osteti diivan, aga kokkupanemise käigus oli kord kapp kord tugitool ja korra näitas isegi tv2 uudiseid.
Aga vist ka jumalatel on närvid, täna hommikul ärgates polnud majas peale kasside kedagi, mees oli vist tööle läinud, et saaks rahulikult mõelda, et kust nurgast vanade seinakappide lammutamist alustada.
Mina igatahes lubasin lahkelt aidata arvukate sahtlite-laegaste kokkupanemist, haamrit ja kruvikeerajat oskan ideaalselt käsitleda, erinevalt saagimisest mida ma siiani pole veel ära õppinud.
Ja nüüd olengi dilemma ees - kas peaksin minema võililli peenardest välja rookima või hakata seintelt tapeeti maha kakkuma. Ausalt öelda ei tahaks küll kumbagi teha, nagu ka köögitarvikuid mujale tarida (issand kui palju on igasugu vajalikke asju seinakappidesse kogunenud mida enam niiväga vaja nagu polekski!!!) või koera talvekasuka jäänustest välja kammida, olen seekord saanud ehtsa villakoera - paariruutmeetriselt karusnaha pinnalt on jätkunud karvu nii kõigi ümbruskonna linnupesade vooderdamiseks, komposti läinud muruhakkega mullastruktuuri parendamiseks kui ka juba kotti pea 600g kogututd, et vast olen kunagi jälle nii virk, et ketran lõngaks, aga on veel neljandiku jagu kintsudelt ja kaelalt välja harjata, et koer lõpuks talvekasuka seest kätte saada.
See suvi saab aed vist küll täitsa vabalt omatahtsi metsikult vohada.

Pildid küll pea kuu vanused, olen ka fotokale puhkuse andnud :)

 
 
 
Ja siin mu pisike "aiapäkapikk" raskest tööst väsinuna unedemaad külastamas



kolmapäev, 1. mai 2013

Esimene saak

 
Seeme potti - saagini 51 päeva, arvata, et oleks ka natuke varem kui oleksin kohe taibanud esimesi kurgihakatisi vähendada, aga noh, eks need harvendatud poolemõõdulised olid ka väga maitsvad.
Pikkus u 20 sm, väga hea maitsega sort Asker. 

pühapäev, 21. aprill 2013

Medal minule

Olen selle tõega ära teeninud - nimelt ajasin täna oma ahtri toolilt üles ja läksin õue.
Naabi imestuseks, ütles, et on juba unustanud, milline ma välja näen. Andsin andeks, mina jõudsin talvega ka unustada, et mul aed ja et peale lume sulamist näeb välja rohkem miinivälja kui aia moodi.
Paar kuivemat kohta "bossetatud", kiviplatsid enamuses luuatud ja ka tiigiasukaid tiba häiritud - tuul oli vist kõik ümbruskonna puulehed tiiki puhunud, aga lohutan sellega, et midagi halba on teistpidi natuke ka head - vähem muru "bossega" kaapida.
Aed aiaks, aga ka berna vajas kaldamudast puhtaks kaapimist ja... Ta oleks võinud ikka enne hoiatada, et võttis nõuks oma talvekasuka maha ajada, pool päeva pühitud-kaabitud hoov on nüüd tuulega lennutatud valgebeeži linnupesade materjali täis. Natuke nagu palju sai korraga välja kammitud, koera  kohe hulga vähem järgi jäänud.
Aknalaua aias näitavad tomatitaimed õienutte ja kurgid õitsevad, kurgihakatisedki juba paari-kolme sendi pikkused, määrisin isegi või juba leivale.

esmaspäev, 18. märts 2013

***

Remont on üks kuramuse... ja kui selleks läheb mitu nädalat aega, et lõhkuda, tassida välja, veel lõhkuda ja... Ah, et mis see pisikese vannitoa remont siis ka ära ei ole - vann välja ja ... vast nädalajagu tegutsemist. Aga siis oli vaja torusid panna, veel lõhkuda ja tsementeerida, siis juhtmed kiviseina ja... Ja kui kõik valmis, selgub, et miski viltu - pesumasin pressis kogu solkvee duššikabiini vanni... Vot sedasi siis sai nädalakesest pea kaks kuud.
Tolmuimeja kaebab varsti vist julma ekspluateerimise pärast töökaitsesse ja täna õues plaatide lõikumise kohas viimase prahihunniku kõrval luuaga seistes mõtlesin, et kas hakkata koristama või minna hoopis luuaga lendu,ma ikke plaanisin ka köögis tsipake tegutsemist, et mõned plaadikesed ja natuke värvi seina... aga kui mees mainis, et vaja oleks uued kapid..., siis vandusin, et enam ma luuda koristamiseks küll ei kasuta.

Pere meesliikmed koos tegutsemas ja koos vormelisõitu vaatamas.